Muusikat ja tantsu on inimesed õppinud lindudelt. *linnunimi on üht koreograafi, üht teatriprodutsenti ja kaht heliloojat ühendav mõttekooslus ideede lennutamise uljusest produktsioonini. Meie mõtteteravik keskendub ennekõike muusika ja tantsu ühisvormide balletile.

Ballett "KULDNE TEMPEL" (Yukio Mishima romaani "Kuldne tempel" ainetel).

Kyôtos asuva Kinkakuji templi mahapõletamise intsidendil põhinev Mishima Yukio (1925-1970) tuntuim romaan jälgib noore munga ja Kuldse Templi kummalisi suhteid, mis hakkavad hargnema juba peategelase lapsepõlves, mil ta kuuleb isalt lugusid maailma kõige kaunimast asjast. Tempel kogu oma iluga vallutab nooruki meeled, muudab neid, manipuleerib nendega, kord ilmutades end poisile kõige ebasobivamal hetkel, kord jälle hoides kogu oma ilu endale. Painavas meeltesegaduses ei jäägi noorel mungal muud üle, kui enesevabastuse eesmärgil hävitada selle ilu alge.

TANTSIV TEMPEL

Miks ballett? Hävitav idee hakkab liikuma kusagilt inimese sõnastamatust tumedast sügavusest. Enne kui teame tähendusi, liigutab, tantsib meis midagi.

Teoks muutub idee läbi liikumiste ahela. Paljud neist liikumistest on kohtumised inimestega. Kahe inimese suhet väljendab sõnadest paremini nende vahemaa ja muutused selles.

Aga ennekõike ILU. Kohati on Mishima tekst ise nagu kauni ja maagilise balletilavastuse kirjeldus: ” iga üksikosa sisaldas viidet järgmise üksikosa ilule. Iga detaili ilu oli täidetud omaenda ärevusega. Ilu unistas täiuslikkusest, kuid tal polnud aimugi lõpuleviidusest ning nii meelitati ta järgmise, tundmatu ilu juurde. “

MUUSIKA

Balleti muusikalise materjali kihistused moodustavad soolotšello, eelsalvestatud materjal ja elektroonika. Tšello on live’s laval kogu balleti vältel. 

“Siiski, muusika ilu on kummaline! Mängija poolt tekitatud üürike ilu muutub teatud ajahetkeks puhtaks kestvuseks, mida ei saa enam kunagi korrata. Täpselt nagu ühepäeviku või mõne teise lühikese elueaga olendi elu on ilu elu enda täiuslik üldistus, elu loomine.”

ESINEJAD

Ryoko Aoki on üks väheseid naisi Jaapani Noh teatri valdkonnas. Ajalooliselt on Noh teater olnud meeste pärusmaa, olles algselt naistele keelatud. Ryoko Aoki on uuendaja, kes ühendab Noh teatri traditsiooni nüüdismuusikaga, luues nii uue kunstilise vormi.

https://www3.nhk.or.jp/nhkworld/newsroomtokyo/features/20190318.html?fbclid=IwAR0zBSLHg_Z3jaE9UDUS95NFoyVqbHmAUo35EM_3X7WUQGqarK0SI6YtQ0g

Theodor Sink on mitmekülgne interpreet, kes tegutseb nii solisti, kammermuusiku kui orkestrandina. Ta on mänginud Tallinna Kammerorkestri, Põhjamaade Sümfooniaorkestri ja Eesti Festivaliorkestri koosseisus ning alates hooajast 2017/18 on ERSO tšellorühma kontsertmeister. 

Tantsijad Roosi Natali Nõgisto (Eesti) ja Huiyeob Jeong (Lõuna-Korea).

Lavastaja Teet Kask, heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder, kunstnik Ülar Mark, valguskunstnik Margus Vaigur, videokunstnik Taavi Miisu Varm, produtsent Tiiu Tamm.

Maailma esietendus 9.02.2020 TPAM, YCC Yokohama Creativecity Center (Jaapan). Eesti esietendus 16.03.2020 Vene teatris (Tallinn), teine etendus 17.03.2020 Vene teatris (Tallinn).

Koostööpartner Eesti Tantsuagentuur

Ballett "KERES"

Balleti keskmes on eesti male suurkuju Paul Keres, kellel on maailma maleareenil väärikas positsioon ja kes on nautinud lausa rahvuskangelase oreooli, aga on kandnud oma õlul ka kogu rahva ja riigi traagikat. Tegevmaletajana pidi ta üle elama oma riigi kaotuse, ebaõnnestunud emigratsiooni, nõukogude võimu lõputud kahtlustused ja ka süsteemi vastupanu võimalikul maailmameistriks tõusmisel. Lavastuses kohtuvad kaks ideaalmaailma: male kui mängu ja mõtlemise ideaal ning ballett kui muusika ja tantsu imelise ühenduse kõrgeim vorm. Mõlema maailma kaunites kujundites on midagi võrratult klaari ja puhast.

MUUSIKA

Muusika komponeerimisel annavad impulsi just male kui akadeemilise sportmängu rütm ja tempo, malendite graatsilisus, musta ja valge minimalism, määratu kontrast ning pinge, kõrvalliinina ka Kerese konfliktitu natuuri sattumine maailmapoliitika turbulentsete sündmuste keskele. Inspireeriva paralleeli leiame ka muusika ja male ajakäsitluses: reaalne aeg vs tunnetatav, läbielatav aeg.

MUUSIKUD KASTIS

Arhitekt Ülar Mark disainis lavale kuus kasti, raami kuuele muusikule – kuus pilli, kuus malefiguuri. Kast on ahistav, kastilaadses riigis elades on inimese käigud ette teada. Helidele on kast võimalus käsitleda iga poogna- või õhuvõnget individuaalselt, tuua välja mikronüansse, luua uusi sünteese ja kombinatsioone.

ESINEJAD

Eesti Rahvusballeti tantsijad, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Kaspars Putniņš, YXUS Ensemble. Libretist Andri Luup, lavakunstnik Ülar Mark, valguskunstnik Margus Vaigur, videokunstnik Taavi Miisu Varm, helikunstnik Kaarel Tamra.

KONTSERT RISTMIKULE JA ELEKTRIKITARRILE

Mets on muster. Hinge- ja olemise muster. Ses mõttes on mets igal pool. Ka seal, kus teda justkui olla ei saaks. Linna kõige karmimal ristmikul, mida kaubanduskeskuste, kino ja transpordisõlmede embuses läbivad tuhanded inimesed, tuhanded autod, mõtted, trammid, ootused, kärsitused, tüdimised…

Või siis linna kõige inimlikumal ristmikul, kui mõelda inimhulkadele, kes seal alateadsi mustriteks käivad kogunemas ja siis jälle laiali pudenevad. Näilist kaost eesmärkidega raamistades (töölt kinno? kinost trammipeale? trammi pealt kaubamajja?) ja ikka kindlas voogamises. Kuuskümmend sekundit paigal, ootuspinges, kolmkümmend liikumises, kas siis risti üle või paremale, otse, ehk vasakule. Piip-piip, pi-biip! laulab ristmik meditatiivset märguandelaulu. Elektrina läbistav kogemus (elektrikitarr?).

Laulame koos temaga. Koos meie ristmikuga, ristmik-metsaga. Vaba tahte saadikud õpetavad elumustreid. 

Kontsertetendus toimus Hobujaama kontserdiristmikul 2019 aasta 2. mail ja oli Maailmamuusika Päevade avasündmus. Esinesid Jonas Kaarnamets elektrikitarril ja Eesti Tantsuagentuuri tantsijad.

Ballett “KURAT JA JUMAL” (Mare Kandre novelli “Kurat ja Jumal” ainetel)

Ballett kahes vaatuses Mare Kandre romaani ainetel.

Elasid kord kaks poisikest, Kurat ja Jumal: Kurat tõmmu, kõhn, karvane ja hea, Jumal punapäine ja halva iseloomuga ärahellitatud paksuke. Mis neist ajaloo käigus edasi sai?

Allegooriline jõulise draamakaarega lugu hea ja kurja paralleelsest kulgemisest algab Kuradi ja Jumala lapsepõlvest. Jumala kius ja kuulujutud Kuradi kohta viivad kättemaksuni, pettumuseni inimkonna vastu, Põrgu loomiseni. Viha saab aga otsa ja kuna vahepeal on Taevas ja Maa kokkuvarisenud, saab Põrgu rahvast pilgeni täis. Tuleb minna otsima Uut Ilma. Ja nii nad lähevad. Kurat oma naisega kõige ees, inimkond tohutupikas reas järel ja Jumal kõige viimasena.

INIMKONNA SAATUS

Näeme kurbusega, et inimkond suudab ära lagastada kõik, mis tema kätte antakse. Antud loos, kui langevad nii Maa, Taevas kui lõpuks ka Põrgu, leitakse küll elamiseks-sisseseadmiseks veel üks paik, antakse veel üks võimalus, aga olgem ausad, kauaks sedagi… Inimene jääb inimeseks.

MUUSIKA

Mare Kandre lugu on fantaasiat ergutavalt kontrastide rohke. Siin on põnevaid karaktereid ja nende ootamatuid arenguid, mitmeid muusikalisi ja helilisi vihjeid: nagu pahaendeline vaikus Taevas või ainsa helina laastatud maalt kostuv lapsenutt. Peamine muusikaline väljakutse ei peitu aga Taevas, Maas või Põrgus – enam-vähem ju kujutame nende kõla kõik ette. Kuidas aga kõlab too uus maailm, mida otsima minnakse?

Mare Kandre (1962 – 2005) on tunnustatud Rootsi kirjanik, kes ema poolt on juurtelt Eesti päritolu.

Rootsi modernses kirjanduses oma erilise stiili ja keelega ilma teinud autoril on mitu nägu: temas on pungilikku trotsi, gootilikku süngust, aga ka omapärast irooniat ja sarkasmi. Proosapoeem Kuradist ja Jumalast on allegooria hea ja kurja paralleelsest kulgemisest ja põimumisest inimeste maailmas. Äraspidine muinasjutt ja ühtlasi ilmutusraamat.

Lavastus luuakse Eesti, Soome ja Rootsi kunstnike koostöös.

Lavastuse valmimist toetab Eesti-Soome Kultuurifond.

Esietendus kevadel  2021

BALLETT „KUNINGAS-PÄIKE (le Roi-Soleil)"

Louis XIV elutants

INSPIRATSIOON

„Ma olen tulnud siia, et anda teile edasi oma soovid!  Minu kantsler räägib ülejäänust.” Nõnda kõlab ajalookõrvus enesekindel 4-aastase Louis XIV lapsehääl, kes peagi Kuningas-Päiksena monarhilise Euroopa ajalooballetis keskset rolli tantsib. 

Kui inimese elu võrrelda tantsuga, siis elutants sobib Louis XIV elu iseloomustamiseks vägagi hästi.  Ballett on olnud Louis õukonnas sära ja jõukuse sümboliks. Ta on ise tantsinud ligi 80 balletirolli, olnud balletikunsti ja laiemalt kunstide helde toetaja… Ballett on Louis’le daamidega suhtlemise salakeeleks.  

Mälestuslõuend Louis’t ei sisalda ainult säravaid toone ja õnne. Palju on ka viha, isekust, kannatust, tüdimust, jõuetust… Järgnevatele saab tühi riigikassa, rahutu rahvas ja vaakuv kuningavõim. Ja sellegipoolest on tegu ühe peene lõuendiga….

MUUSIKA

Muusikal on Kuningas-Päikese elus suur roll. Kasvanud Platoni vaimus, kes oli saatnud oma õpilased ja lapsed voodisse muusika saatel, aitas vaikne laul ka Louis’l õhtuunne lõõgastuda. Kuninglikku suursugusust väljendasid Lully kirjutatud uhked balletid-tseremooniad. Kuingas-Päikest ümbritsevad kunstid olid inimmaitse-loogika, ilmvõimatu fantaasia ja sürpriiside sümbioosiks.

Sellinesena näeme ka balleti muusikalähet.

KADUNUD AJASTU HIILGUS, FOTOD MAHAJÄETUD LOSSIDEST

Balletis kasutame Itaalia fotograafi Nicola Bertellotti maagilisi maal-pilte Itaalia mahajäetud lossidest. Unustatud kohtade ilu, peatunud inimtegevus, kõnelev vaikus aeglaselt lahkuvast hiilgusest, lõpu fenomen. Mänguvalmis instrument, mis lähemal vaatamise heliseb ainult meie kujutlusis.

TÕNU ÕNNEPALU (libretist)

Kuningas Päike

Kuningas on muinasjututegelane, ka päriselt elav ja valitsev kuningas. Louis XIV oli suur kuningas. Aga sündis ikka väikese titena ja sai lapsepõlves tunda nii ebakindlust kui hirmu: ajad olid segased. Noore mehena otsustas ta asja muuta – lõi Riigi. Midagi seninägematut. Kõikvõimsa Riigi, mis ei pea olema ainult kardetav, vaid ka imeteldav. Riigi me oleme temalt pärinud, nagu ka Versailles’ lossi ja aiad. Ning balleti. Tantski oli kuninga hiilguse näitamise vahend. Riik on teater. Võim on teater. Aga teater on kaduv kunst, etendus peab algama iga päev uuesti, nagu päike peab tõusma, et jälle tuleks päev. Kavalad õukondlased, kes mõistsid, et nüüdsest on kõik otsad Kuninga käes, andsid talle tõsimeeli selle nime: Roi-Soleil, Kuningas Päike.

Esietendus 2021